ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMISE JUHEND 2001-52 JA KATENDIARVUTAMISE PROGRAMM KAP

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMISE JUHEND 2001-52 JA KATENDIARVUTAMISE PROGRAMM KAP

10.05.2015
Peeter Talviste
10. mai 2015


Eestis kasutatav Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 põhineb NSVL Transpordiehituse Ministeeriumi ametkondlikul juhendil BCH 46-83 aastast 1983. Mõlemas juhendis kasutatakse pinnaste klassifitseerimise alusena vene standardit GOST 25100-82.

Eesti kohustus EL liitumisel seadusandluse harmoneerima, teede projekteerimine on veel viimaseid valdkondi kus kasutatakse vene normatiividel põhinevaid süsteeme.

2014.a. viidi Maanteeameti tellimisel läbi uuring, muutmaks “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” pinnaste klassifikatsiooni vastavaks Eestis kehtivale pinnaste klassifikatsioonile EVS-EN ISO 14688-1 ja 2.

Seejuures säilitati NSVL Transpordiehituse Ministeeriumi ametkondlikul juhendil BCH 46-83 põhinev ja aastast 1983 pärinev katendi arvutamise algoritm, nn katendiarvutamise programm KAP. Tõsi küll, algoritm sai 2012.a. uue välise kuue ehk vorminduse ja ilmselt vahetatakse mõne aja möödudes menüüdes välja ka nõukogudeaegsed pinnasenimetused, asendades need Eesti kehtiva standardi kohaste nimetustega. Kuid algoritmi sisu ehk arvutusjuhis jäi muutmata. Seda hoolimata sellest, et Vene Föderatsioon ise muutis vastava eeskirja juba 2001.a. vastavaks tänapäeva muutunud vajadustele (ОДН 218.046-01).

Seda kummastavam on 04. mai 2015.a. “Päevalehes” lahkuva MA peadirektori vastus küsimusele “Kas vastab tõele, et maanteeamet kasutab siiani tee-ehitusnorme, mis on nõukogudeaegsed?” – Võib küll nii olla, aga ma ei oska neid detailselt nimetada.Me ei saa seda vaadata kui kvaliteediprobleemi või põhjust, miks teed lagunevad. See on pigem formaalne küsimus.

Arvutuseeskiri, mille alusel Eesti teede katendit (asfaldikihi mark ja paksus, killustikukihi mark ja paksus, dreenikihi paksus jne) dimensioneeritakse, pärineb aastast 1983. 32 aastat tagasi oli liiklussagedus oluliselt väiksem, raskeveokid olid kergemad jne. jne. Isegi Vene Föderatsioonis kohanduti 2001.a. muutunud oludega liikluses. Ju tajuti, et suurenenud liikluskoormuse tingimustes vana eeskiri enam katendi dimensioneerimiseks ei sobi.

Kuidas ikkagi põhjendada vananenud eeskirja sobivust 21.sajandi Eestis? Miks uue välimuse andmisega ei kaasnenud uue ja ajakohase sisu loomist KAP-ile? Miks üleüldse valis Maanteeamet ajal, mil muu insenertegevus Eestis end Euroopa normidele ümber orienteeris (möödunud sajandi 90-ndad aastad), katendi projekteerimiseks vananenud nõukogude arvutuseeskirja ?